K: Kuidas jõudsite robotlüpsini?
A: Selle ideeni jõudsime tänu erinevate asjaolude kokkulangemisele – olemasolev laut vajas rekonstrueerimist ja meie passiandmed ei valeta. Saime aru, et me ei saa enam kuigi kaua töötada nagu seni. Oli kaks võimalust – kas jätta kõik seljataha või minna üle robotlüpsile.
S: Rolli mängis ka see, et meie lehmad käivad karjamaal, samuti kasvas veiste arv ja seega ka töömaht. Heaolu seisukohalt on väga tore, et lehmad liiguvad vabalt, aga see võttis liiga palju aega, me ei jõudnud kõike teha. Võib-olla nii kallist investeeringut ei juurutakski, kui sabas seisaksid töötajad, kes tahaksid lehmi lüpsta. Arnis oli 20 aastat tagasi Rootsis DeLavali farmis roboteid vaatamas käinud. Toona otsustas ta automaatse söötmisroboti Optimat ostmise kasuks, mis tundus juba täieliku õnnena, vähem tööd ja muret. Olime ühed esimestest Lätis, kellel selline robot oli.
Lüpsiroboti projekt kestis 5 aastat – kolm korda andsime sisse toetusetaotluse, kuid siis peatas pandeemia projekti. Aga nüüd on hästi – VMS-is on 54 lehma, ent nende arv kasvab iga kuuga. Liikusime eesmärgi poole ja jõudsimegi selleni!
K: Kuidas on teie igapäevaelu pärast VMS-i käivitamist muutunud?
A: Saame endale lubada „sissemagamist“ – me ei pea tõusma nii vara kui varem. Nüüd oleme tihedamini laudas, laisemad lehmad suuname roboti poole.
S: Mulle teeb rõõmu, kui lihtne on roboti käivitamise algus olnud. Teised farmid ja tarnijad hirmutasid meid, et kuu-kaks magame laudas lehmi robotlüpsile üle kolides, aga kõik läks suurepäraselt – juba teisel päeval tuli Agris koju väga õnnelikuna. Võib-olla on meil vedanud, et meil on väga targad lehmad. Nad on sel suvel palju üle elanud – ka remont pea kohal, kui lauda katust vahetasime. Ma tuletasin neile iga päev meelde, et see on nende enda jaoks.
Raske on aru saada, mida vaba ajaga teha, sest päevakava on täielikult muutunud. Varem planeerisime vabal ajal väljasõite keset päeva või peale õhtust lüpsi. Siis jõudsime tavaliselt kõikjale esimesena või viimasena. Nüüd on lõunaks suuremad tööd tehtud ja oleme vabad. Meie mõlema telefonis on rakendus My Farm, kus jälgime lehmi ja nende tegevust – see on meie jaoks nagu mäng. Vasikate hooldamisel on suureks plussiks, et piim eraldatakse eraldi mahutisse, tulen lauta ja piim on juba olemas.
K: Mida soovitaksite neile, kes alles mõtlevad robotile üleminekust?
A: Kõigepealt tuleb hinnata, kas see on vajalik – kui on tööjõudu, kes selle tööga hakkama saab, siis pole seda vaja, aga kui sul on lapsed, kellele farm pärandada, siis tuleb valida uusimad tehnoloogiad. Peate olema valmis oma mugavustsoonist välja astuma.
See teeb kindlasti elu palju lihtsamaks, annab rohkem aega muude asjade jaoks. Tütar Marta on õnnelik, et saame nüüd rohkem koos aega veeta: koos musitseerida, SUP-lauaga sõita, laulda. Teismelisena on tal ka lihtne lehmi üles leida ja arvutist punaseid täppe märgata.
Muidugi kaasnevad suurte investeeringutega teatud riskid, nagu igas äris. Kindlasti on noortel põllumeestel selliste projektidega lihtsam alustada, sest neile on riigi toetus suurem. Võtke riske oma ettevõtte kasvu edendamiseks.
Valisime suunatud liikumisega lahenduse – lüps enne. Meie farmis juhatavad nutiväravad lehmad, kas söödalava juurde, kui lehmal lüpsiluba pole, või VMS-i, kui lehmal on lüpsiaeg. Selle tulemusena saavad maiuseotsijad lüpsirobotist midagi kätte alles siis, kui lüpsiaeg on käes.
S: Jätkame Optimat-süsteemi automaatse söötmise sagedusega katsetamist – praegu tundub, et söötmine seitse korda päevas on piisav. Sage söötmine tagab alati värske sööda kättesaadavuse ja seeläbi ka rohkem VMS-i külastusi päevas. Lüpsirobot on varustatud piimast proprogesterooni testimise lahendusega RePro – automaatne inna ja sigimisprobleemide tuvastamine ning tiinuse kontroll. Arnis tõdeb, et on olnud juba mitu juhtumit, kus indlus oleks jäänud märkamata, kui poleks ReProt!
K: Millised on Teie järgmised plaanid ning soovitused teistele?
A&S: Veetke koos kvaliteetaega – minge järve äärde, sõitke rattaga, SUP-laudadega, käige kalal. „Sinine ükssarvik“ on suurepärane tööriist oma unistuste täitmiseks.
Suur aitäh kõikidele projektiga seotud DeLavali esindajatele, eriti Agrisele, kes lahenduse välja pakkus, projekti koostas ja seda vedas, samuti Renarsile ja Ingusele. See on imeline muutus nii meile kui ka meie karjale.