Ratla farmi algus ulatub aastakümnete taha, sest Tsionite perekond on pikalt loomapidamisega tegelenud. Alustati 6 kilomeetrit eemal pisikeses puust laudas, kus tipphetkel peeti umbes 20 lüpsilehma ja 30 noorlooma. 2004. aastal osteti kolhoosilt laut ning koliti loomad sinna. See umbes 60 aastat vana laudahoone on muide tänaseni alles, veidi amortiseerunud, kuid hetkel veel kasutusel noorloomade hoiukoduna. Piimafarm on arenenud järk-järgult – juurde on tulnud lautasid ning samuti on koos ajaga muutunud lüpsmisviisid – alguses olid laudas lüpsikannud, seejärel soetati DeLavali torusselüpsi seadmed ning tänaseks on jõutud robotlüpsiseadmeteni.
Eelmine, vabapidamisega lüpsilaut valmis aastal 2013. aastal. „Tegime pangale taotluse, saime laenu ning PRIA investeeringutoetust ja valmis see laut saigi,” meenutab ettevõtte juht Raido Tsion. Ja juba umbes viis aastat hiljem tekkis mõte ehitada veel üks laut. Oldi tegelikult pikalt kahevahel, et kas laiendada olemasolevat või rajada täiesti uus. Põhjus lihtne: 124 lüpsikohta jäi väheks ning lõpuks olid sellesse lauta kokku pressitud 160 lüpsilooma.
Eelmisel aastal sai Ratla farm pangalt nõusoleku uueks laenuks, aga aeg ise oli segane: ehitushinnad kerkisid hooga, elektrienergia- ja kütusehind hüppasid samuti lakke, samas piimahind käis vähikäiku. Loomade heaolu ja perefirma jätkamise nimel otsustati siiski see suur samm ette võtta. „Loomulikult käis mitu korda peast läbi ka mõte, et lõpetaks üldse ära,” tunnistab Raido. „Aga kari oli nii suureks kasvanud ning otsustasime ikkagi jätkata. Hetkel muidugi mõtleme jälle, et see on viimane kord laieneda.”
Täna on Ratla farmil kokku 400 looma, neist 180 lüpsilehmad. Ja uue laudaga on rahul nii loomad kui ka töötajad. Lauda pindala on 4027 ruutmeetrit, sisseseade telliti DeLavalilt: VMS lüpsirobotisüsteemid ning OptiDuo, mis oma kaksikspiraaliga kohendab sööda õrnalt ümber ega pressi seda kokku. Samuti pandi 14 ventilaatorit lauda lakke. Raido õde Riina kiidab väga ventilaatorite soetamist. „Eelmisel aastal olid kuumade ilmadega vanas laudas loomadel keeled suust väljas ja piimatoodang kannatas tõsiselt. Uus laut meeldib lehmadele väga – õhk käib ringi, mõnus jahe on ka endal seal olla.”
Robotlaut on omanike sõnul väga mugav ning hoiab kokku tööjõukulusid – pealegi ei ole lihtne noori maale lauta tööle meelitada. Hetkel toimetab Ratla farmis 7 inimest, kellest üks on karjak ja kaks lüpsjat. „Ette peab tooma ainult sööda ning sõnniku alt ära tõmbama. Naerame siin, et lüpsiroboti kõrval oleks vaja ka sõnnikurobotit,” ütleb Raido. Ja Riina lisab, et lauda välised kardinad võiksid ka käia automaatselt, mitte käsivändaga. Tundub, et ideid järgmise lauda ehitamiseks oleks.
Mis veel uue lauda juures teistmoodi on?
„Vanas laudas lamasid loomad mattidel, aga nüüd on neil madratsid. Kohe on näha, et see mõjub liigestele väga hästi ning lehmad on tervemad,” nendib Riina. „Ja muidugi on väga mugav hommikul telefonist vaadata, kas ja kuidas lehmad lüpsil on käinud. Harjutamise ajal oli meil alguses ikka muresid ka, aga nüüd oleme asja hästi jooksma saanud ning lehmad on samuti robotitega hästi ära harjunud.”
Näiteks oli kogemata alguses viga robotite seadistamises ning lehmad said lüpsile meelitavat maitsvat graanulit topeltkoguse. Tundus arusaamatu, et kuidas nii äkki piimakogus kerkis, kuniks saadi aru, et „kommikogus” on topeltkiirusel kahanenud. Kahjuks ei saanud niimoodi jätkata, sest kui piima hind langeb ja jahu hind kerkib, peab väljaminekuid tasakaalus hoidma.
1. juuni seisuga oli farmi aastane piimatoodang 9281 liitrit lehma kohta, kuid pikema aja peale on toodang kõrgem, umbes 9800 liitrit. Hetkel on lihtsalt lehmadele mõjunud veidi pärssivalt kolimine. Piima müüb Ratla Saaremaa Piimatööstusele, vasikate liha läheb mandrile. „Oleme mõelnud, et võiks ka ise oma piimast midagi toota, aga see on keeruline. Esiteks peab olema briljantne idee, oma nišš. Ja teiseks on nõuded väga karmid ja investeering suur,” ütleb Riina.
Lisaks loomakasvatusele tegeleb ettevõte vilja- ja rohumaade harimisega 480 hektaril, millest osa on rendimaad. Vilja kasvatatakse veidi enam kui 200 hektaril ning see on plaanis sügisel müüki panna, kui hind sobivale tasemele kerkib. Põuane suvi annab lootust viljahinna tõusule. Ratla põldudel kasvavad oder, nisu, taliraps ja mais ning sel aastal kasvatati lisaks uba ja suvirapsi.
„Põllutööriistad peavad ikka maaharijal endal olema,” nendib Raido. „Kui viljakombaini õigel ajal olemas ei ole, võib hätta jääda, sest vaatamata planeerimisele on koristusaeg alati ootamatu. Samuti oleme investeerinud silo- ja lägahoidlasse ning rohuhekseldisse. Silotegemisel teeme küll naaberettevõttega koostööd.”
Farmis peetakse nii mustavalgekirju ehk holsteini tõugu lehmi kui ka Eesti punaseid. „Esimesel on suurem toodang, teisel rasvasem. Aga oleme ikkagi hakanud mustavalgekirjusid vähendama, sest neil kipub paraku olema rohkem jalahädasid. Peamegi mõtlema, kuidas saaksime oma lehmade jalgade tervist paremini hoida,” räägib Riina. Samas kiidab ta väga robotlüpsi, sest kui platsilüpsil võtab masin korraga neli nisa, siis robot lüpsab ükshaaval ning tühja nisa laseb lahti. Tänu sellele väheneb udarapõletiku võimalus.
Kokkuvõttes võib uue lauda kohta öelda, et investeering oli suur, aga loodetavasti tasub end ka ära. Lisaks laudale sai ehitatud ka uus elektrialajaam, kuna senine vool ei andnud piisavalt võimsust välja. „Samuti ehitasime puistehoidla ja uue silo hoidla. Ja ostsime uue generaatori, mis läheb elektrikatkestuse ajal automaatselt tööle. Saaremaal võib ju suure tormiga mitmeks päevaks või isegi nädalaks elektrita jääda, aga meil peab 24 tundi vool sabas olema,” lisab Raido. Omanikud mõtlevad ka katusele paigaldatavatele päikesepaneelidele, millega saaks oma tarbimise ära katta.