Purtse Farm soetas loomade heaolu ja piimatoodangu säilimise nimel lauta ventilaatorid
„2021. aasta suvel ulatus õhutemperatuur mitme nädala vältel kuni 30 soojakraadini ning see tõi kaasa piimatoodangu olulise languse. Oli näha, kuidas loomad kuumuse käes vaevlevad. Rentisime ventilaatori ja kastsime lehmi veega, aga neil oli korralik kuumastress. Lisaks piimatoodangu langusele loomad kõhnusid, tekkisid jalahaigused. Otsustasime teha investeeringu ning soetasime DeLavali ventilaatorid – neli lüpsi- ja neli söödaalale. Ventilaatorid lähevad automaatselt 18 soojakraadi peal tööle ning juba esimese kuuga oli näha, kuidas lehmad jahedat õhku naudivad,” räägib farmi juht Eliise Ingel Kuusmik.
Ta lisab, et selle-aastane kuumalaine tuli jällegi ootamatult ja näitas, et investeering ventilaatoritesse tasus end igati ära. „Loomade käitumismuster muutus. Muutusi kajastus nii magamises kui ka söömises. Loomad magasid asemetel, kus oli rohkem tuult, see tähendab, et valiti koht ventilaatorite all. Alad, kus ventilaatorid jäid kaugemale ja tuul nõrgem, olid tühjad. Ka söödaalal võis täheldada söömisel koondumist ventilaatorite alla.”
Õnneks kestis seekordne kuumalaine ainult paar päeva, kuid praegu tagasi vaadates olid Kuusmiku sõnul kahjustused väiksemad või peaaegu olematud võrreldes eelmiste aastatega. Kõige olulisem oli see, et erilist piimatoodangu langust ei täheldatud ning loomade tervis oli stabiilne.
Lisaks vahetab ventilaator laudas õhku ning eemaldab liigse niiskuse. „Endalgi hea ventilaatori all end jahutada,” nendib ta. Ja möönab, et investeering oli väga vajalik, sest kuigi päike otseselt lauta sisse ei paista, soojendab väljas olev õhk siseruumid ventilaatorita liiga soojaks. Ja muidugi on farmipidajate jaoks oluline, et sissetulek ehk piimatoodang säilib.
Lähiajaplaanidest rääkides on Purtse Farmil sügisel kavas uuendada robotlüpsisüsteemi, sest eelmine on 10 aastat vana ning nii moraalselt kui ka füüsiliselt vananenud. Uued robotid peaksid kiirendama lüpsiaega, optimeerima jõusööda andmist, tuvastama lihtsamalt tiinust. Samuti tulevad kaasa uued programmid ja kogu andmebaas on edaspidi lihtsalt arvutist leitav. Kulude vähendamiseks on Purtses mõeldud ka teistele investeeringutele nagu päikesepaneelid, aga pole nii kaugele veel jõudnud. Samuti oleks vaja investeerida noorkarja lauta, et nendegi heaolu parandada.
Eliise Ingel Kuusmik ja Märt Pungas
Murekohad on energiakulu ja tööjõud
„Lehmade tervis on tegelikult visuaalselt jälgitav ja piimatoodangust näeb ära, kui loomal on midagi kehvasti. Meie eesmärk on selge – kõrge peab olema nii lehmade heaolu kui ka piimatoodang,” ütleb Eliise Ingel Kuusmik. „Meil on täna lehmi vähe, jälgime igaüht personaalselt. Pigem on hetkel murekohaks töötajad, sest isegi uue roboti puhul on selge, et päris inimesteta farmi ei pea. Aga laut, hais ja sõnnik peletavad noori eemale, samuti kardetakse taburetti ja käsitsi lüpsmist, kuid see on asjatu kartus. Tänapäeva farmis on lood hoopis teistmoodi, palju tehnilisem.”
Suureks murekohaks on ka aina kerkivad kütuse- ja elektrienergiahinnad. „Muidugi hoiame oma energiatarbimisel silma peal, aga robotid ja piimajahutid töötavad iga päev. Me ei saa ju otsustada, et paneme nüüd kolmeks päevaks tootmise kinni! Mida saame optimeerida, on sõnnikupumpamine. Aga jõusööta peab ikka andma, sealtki ei saa kokku hoida. Farmi eesmärk peab olema pigem piimatoodangu suurendamine.”
Eliise Ingel Kuusmik
Purtse Farm sai alguse aastal 1992. Ettevõtte asutas Eliise Ingel Kuusmiku isa Kunnar Kuusmik, kes oli enne Eesti Vabariigi taassündi metsavaht ning tegeles põhitöö kõrvalt mullikate kasvatamisega. „Kui 1990ndatel riigikord muutus, saime sohvoosilt mõned lehmad tagasi ning tekkis võimalus osta pankrotivarana vana laut. Ligi 30 aastat olen loomi pidanud, aga kaks aastat tagasi andsin farmi tütrele üle. Kuigi ega ma eemale pole jäänud, igapäevaselt töötan endiselt siin,” ütleb Kunnar.
Eliise Ingel elas mõned aastad tagasi koos elukaaslase Märt Pungasega Tallinnas, kuid kui isa pensionile tahtis jääda, sai neiu aru, et keegi peab isa ja ema elutöö edasi viima. „Vend tegeleb teraviljakasvatusega, temal mitme tegevuse jaoks aega pole. Aga isa on endiselt iga päev farmis kohal, jagab oma kogemusi ja tarkusi ning ilma temata oleks kõike seda siin keerukas hoomata,” kiidab ta sünergiat kahe põlvkonna vahel. Lisaks seob teda isaga ühine hobi jahilkäimise näol, nad kuuluvad Kohtla-Nõmme Jahtkonda.
Täna on Purtse Farmi piimakarjas 90 lehma, koos noorkarjaga on loomi kokku 177. Ruumi on põhilaudas tegelikult 150 loomale, tasapisi käib nende arvu kasvatamine. Farm toodab lehma kohta aastas 10 700 liitrit piima, mis müüakse Nordic Milki. Meiereitööd ja oma toodete valmistamist Purtse Farmis ei tehta ega ka plaanita, sest omanike sõnul on eesmärk teha ühte asja hästi. Farmis on neli töötajat.
Miks on lehmade jahutamine oluline?
Loomade kuumastress tekitab farmipidajale suurt rahalist kahju. See algab suhteliselt madalal temperatuuril (umbes 22 °C) või suure piimatoodanguga lehmade korral isegi mõne kraadi võrra madalamal. Kuumastressi korral sööb lehm vähem, hingab kiiremini, jääb püsti seisma ja joob rohkem. Kuumastressi vältimine tagab lehma suurema heaolu, parema viljakuse, säilib piimatoodang ning sööda omastamise tõhusus püsib heal tasemel.
Meie kliimas pole palavaid päevi ülearu palju, aga nendeks tuleb valmis olla. Loomade jahutussüsteemis on ülioluline osa juhtimisel. Õhutemperatuurist või temperatuuri-niiskuse indeksist sõltuvalt tagab juhtpult süsteemi õigeaegse käivitumise ja seiskumise. Sagedusmuunduriga saab hoida ventilaatoreid töös sobiva jõudlusega ja saavutada märkimisväärne elektrienergia kokkuhoid. Näiteks ventilaatori pöörlemissageduse vähendamisel 10% väheneb energiatarve 30% ja 20%-lisel pöörlemissageduse vähendamisel lausa 50%, samas kui jõudluse suhe pöörlemissagedusse on võrdeline. Lisaks väheneb pöörlemissageduse vähenemisel oluliselt ka ventilaatori tekitatud müra.