Tänapäeval tuntud ja levinud vaakumiga toimivate lüpsimasinate tööpõhimõttele pani DeLaval aluse juba rohkem kui 100 aastat tagasi, täpsemalt nende leiutamisest alates 1917. aastal. Praegu igapäevaselt kasutatavate ja maailmas levinud lüpsiseadmete standardiseeritud tööparameetrid ja nende rakendamise viisid on pärit möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpust. Samal ajal on lüpsiveiste anatoomia ja füsioloogia nende aastate jooksul tänu tõuaretusele ja söötmisele märkimisväärselt muutunud, tuues kaasa oluliselt suurema piimatoodangu.
Nii olemegi jõudnud kahe parajat peamurdmist põhjustava asjaoluni.
Esmalt tuleb tõdeda, et tavapärase lüpsiaegse püsivaakumi rakendamisel on suur võimalus, et konkreetse lehma lüpsmisel ei järgita tegelikku piimavoolu. Nii on lüpsi kestel vaakum enamasti kas liiga kõrge või liiga madal. Tulemuseks on asjatult pikk lüpsiaeg ning nisade kahjustamise oht, seda eeskätt lüpsi alguses ja lõpus, eriti siis, kui sõõrdumiseks vajalik stimuleerimine ja lüpsiks ettevalmistamine jätavad soovida.
Teiseks pähkliks on asjaolu, et siiani ei arvestata lüpsmisel erinevate lehmade sõõrdumise eripäraga, vaid rakendatakse samu lüpsivõtteid ja -masina seadistusi, mis tuginevad karja keskmisele lüpsikiirusele ning oksütotsiini eritumisele. Sõõrdumiseks vajaliku oksütotsiini eritumine ja lüpsikiirus on igal lehmal erinevad ja talle ainuomased nagu sõrmejäljed inimestel. Karja keskmistel andmetel põhineva eelseatud ja püsiva lüpsivaakumi rakendamine karja kõigile lehmadele ühtmoodi on liigne kompromiss. Seda saab ja tuleb tänapäevastes oludes vältida, kui soovime saavutada parimat loomade heaolu ning lüpsiseadme jõudlust.
Eelnevale tuginedes on DeLaval välja töötanud piimavoolupõhise lüpsmise tehnoloogia Flow-Responsive™ Milking, mis järgib lehma piimavooluhulka igal lüpsil ning kohandab sellest sõltuvalt põhilisi lüpsiparameetreid, nagu vaakum ja pulsisuhe. Piimavoolupõhine lüpsmine hõlmab endas kahte erinevat rakendust – piimavoolupõhine stimuleerimine ja piimavoolupõhine lüpsivaakum –, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult või soovi korral ka koos samal lüpsiplatsil või -karusellil.
Piimavoolupõhine lüpsivaakum
Teiseks uudseks rakenduseks on piimavoolupõhine lüpsivaakum, mis tänu põhilüpsivaakumi tõstmisele pärast tulemuslikku stimuleerimist ja suurenenud piimavooluhulga korral lubab lehmi kiiremini lüpsta. Piimavooluhulga vähenemisel lüpsi lõpus rakendatakse taas algset madalamat lüpsivaakumit. Selline võimalus kasutada põhilüpsi ajal mitut erinevat vaakumitaset aitab suurendada lüpsijõudlust, hoides samal ajal korras udaratervise. Lisaks õnnestub vältida püsivaakumi puhul esinevat olukorda, kus lüpsivaakum ei arvesta piimavooluhulgaga ja on seetõttu kas liialt madal või kõrge.
Piimavoolupõhine lüpsivaakum sobib hästi suurematele farmidele, kus tänu kiiremale lüpsile optimaalsemale töökorraldusele saab parandada lüpsijõudlust. Nii saab sama suure lüpsiplatsiga lüpsta rohkem lehmi.
Lüpsiseadmel, millel puudub võimalus järgida lehmade lüpsikiirust, ei saa suurendada lüpsijõudlust ja samas kindlustada head udaratervist ning loomade heaolu. DeLavali piimavoolupõhine lüpsmine on tehnoloogia, kus esimest korda võetakse lüpsi käigus aluseks lehmade lüpsikiirus ja sellest sõltuvalt rakendatakse lüpsiks kõige sobivamaid põhiparameetreid.
Piimavoolupõhine stimuleerimine
- kuni 10% lühem lüpsi kogukestus
- keskmiselt 15 sekundit lühem lüpsiaeg lehma kohta
- 24% lühem lüpsjapoolne udara ettevalmistusaeg
- 40% võrra vähem mitme piimavoolu tipuga lüpse
- kuni 66% lühem kõndimismaa paralleellüpsiplatsil
Piimavoolupõhine vaakum
- kuni 7% lühem lüpsi kogukestus
- 9% võrra suurem piimavoolu maksimaalne kiirus
- 5% võrra suurem piimavoolu keskmine kiirus
- vähem lüpsiriista käsitsi eemaldamisi
Lisainformatsiooni leiad SIIT
[1] Antud tulemused põhinevad katsefamide andmetel. Tulemused teistes farmides võivad erineda sõltuvalt lüpsikordade arvust päevas või muudest tingimustest ning võivad olla katsefarmidest erinevad.
[1] Antud tulemused põhinevad katsefamide andmetel. Tulemused teistes farmides võivad erineda sõltuvalt lüpsikordade arvust päevas või muudest tingimustest ning võivad olla katsefarmidest erinevad.