Simola farm
Piimatootja vajadused
Simola farm
Farmi asukoht
Soome, AskolaKarja suurus
260Edukas mastaapne laudaprojekt Askolas –
Simola farmi nelja lüpsirobotiga lauda ehituse edulugu
Simola farm asub Soomes Askolas, umbes poolel teel Porvoo ja Mäntsälä vahel. Valminud projekti viisime ellu talu perenaise Pia ja peremehe Pentti ja nende poja Janne Suokannasega. Janne on äsja Mustialas lõpetanud agronoom, kelle jaoks oli see esimesi suuremaid projekte. Pentti ja Pia jaoks oli see laut juba teine suur ehitusprojekt. 2001. aastal rajati farmi õuele 2x6 kalasabalüpsiplatsi. Kuid uus robotfarmi unistus ja 2020. aasta novembris kasutusele võetud 260 lehmaga laut on täiesti uus hoone. Uue laudakompleksi pikkus on ligi 100 m ja pindala 3800 m².
Hästi kavandatud – hoolega läbi mõeldud
Projekti edu ja etappe jälgime lauda kontoris. Pentti ja Janne näivad ilmselgelt tulemusega rahul olevat. Sellise mahuga projektis võib ette tulla igasuguseid üllatusi, aga seekord neid peaaegu et polnudki. „Ainus väike üllatus ilmnes hoone vundamendis, kus osa lauda ja kogu lägalaguuni põhi oli vaja täielikult taastada,“ selgitab Pentti.
Edu aluseks on kindlasti ka projekteerimisetapis toimunud hoolikas tutvumine erinevate võimaluste ja lahendustega, mida teistest farmides külastati, seejärel läbi mõeldi ja arutati. „Aasta aega kasutuselevõtust,“ tõdeb Janne Suokannas, et ei muudaks farmi planeeringus mitte midagi, ning soovitab ka teistel uue farmi plaani pidajatel võtta aega ning hoolega läbi mõelda, kellele ja milline farm ehitada, et vältida hilisemaid kitsaskohti, mida võib läbimõtlemata planeering tekitada ning mida on tagantjärele keeruline muuta.
Mahukas hoones võivad isegi väikesed vead suuri probleeme põhjustada. Palju mõttetööd vajas näiteks nii suure hoone põrandate kaldenurkade planeerimine. Sõnniku eemaldamise seisukohast on sellel suur tähtsus. Pärast pikki kaalumisi ja „väikseid keerdkäike“ lõppes hoone 2% ja sõnnikukoridoride puhul 0,5% kaldega lauda keskjoone poole. „Sõnnikueemaldussüsteemi valik oli üks raskemaid otsuseid,“ tunnistab Pentti, DeLavali kettskreeper AKD140 teebki oma töö hästi ja peremees julgeb olla rahul kõigi tehtud valikutega.
Kõik seadmed peamiselt ühelt tarnijalt
Vanas laudas oli DeLavali kalasabalüpsiplats ja koostöö selle meeskonnaga oli juba tuttav. Kohalik DeLavali hooldustehnik Terlo Etula on pererahva hea tuttav ja usaldusväärne mees ning farmi jätkusuutlikkuses polnud kahtlustki. Nende hinnangul on projekti elluviimisel olulised usaldus müüja suhtes ja tema vastutusvõime. DeLavali müügi- ja paigaldusfaasi juhtisid Trygve Isaksson ja Heikki Ahola. Heikki tugevuseks on kindel praktiline kogemus oma kodutalust, kus on samuti kasutusel robotlüpsisüsteem. „Projekti eduka elluviimise eest võib Heikkile au anda,“ nendivad peremehed. „Kõik seadmed on ostetud peamiselt ühelt tarnijalt, sest ehitusjärgus annab see selgema ülevaate, kuid hõlbustab ka hilisemat koostööd hooldamisel,“ selgitab Pentti.
Pärast lauda valmimist on söödalaval põhjust naeratada DeLavali tiimil, vasakult tehnikamüüjal Heikki Aholal, peremehel Pentti Suokannasel ja Janne Suokannasel.
Lehmade sõrad suurepärases korras
Kettajamiga sõnnikueemalduskraabid tõmbavad kummiga kaetud sõnnikukäigud täiesti puhtaks. Käigud on puhtad ja pehmed. „Värkija käis äsja loomi kontrollimas ja seekord ei esinenud selliseid probleeme, kus oleks vaja sõrgade värkimisel klotse kasutada,“ rõhutab Pentti. „Selle eest kuulub tänu kindlasti pehmele allapanule ja kummimattidele vahekäikudes,“ jätkab ta. Loomulikult rõhutab ta, et farmis on loomade vaba liikumine kõige a ja o.
Roboti töö on olnud turvaline ja sujuv
Farmil puudus varasem isiklik robotlüpsi kogemus. „Robotlüpsi kogemuse sain 4-kuusel praktikal olles, muidu oli robotlüps mulle täiesti tundmatu teema,“ meenutab Janne. „Kõik lehmad lüpstakse robotiga ja ühtegi lehma pole pidanud roboti tõttu karjast välja arvama,“ rõhutab Janne ja jätkab, „mõnel lehmal on udar väga madalale vajunud, kuid robotkäsi ulatub ka nendeni hästi.“ Robotlüpsile sujuvale üleminekule aitas kindlasti kaasa ka see, et lehmad said paar päeva enne lüpsitava muutust tutvuda uue laudaga ja seal söömas käia. Lisaks hõlbustas olukorda seegi, et lehmad olid juba harjunud vabapidamisel elama. Robotlüps on täitnud kõik farmi seatud ootused. Käivitamisele eelnenud testimise aeg oli piiratud ning lõpphäälestus tehti käivitamise ajal. Loomade robotiga harjutamine ei olnud kuigi suur väljakutse, loomad saavad nüüd vabalt liikuda ja lüpsmine sujub hästi. Hetkel on laut alakoormatud ning seetõttu saadab robot aeg-ajalt jõude seismise kohta teateid. Kuna lüpsirobotid asuvad piimajahutist kaugel, on nende piimatorustik ühendatud ringkontuuriga, mis võimaldab piima pumbata suuremate vahemaade taha. Nii töötavad lüpsirobotid teineteisest iseseisvalt. Lisaks võtab puhverjahuti piima vastu samal ajal, kui põhijahutit pestakse ja piima sinna suunata ei saa. Uue süsteemi käivitamine on ringkontuuri ehituse tõttu olnud pisut töömahukam ja keerulisem.
Lüpsirobotid on töötanud korralikult. „Kõik lehmad lüpstakse robotiga ja ühtegi lehma pole pidanud roboti tõttu karjast välja arvama,“ rõhutab Janne ja jätkab, „mõnel lehmal on udarad täielikult alla vajunud, kuid robot saab ka need hästi kätte.“
DeLavali farminõustaja Tiina Marttila juurutamise kogemused Simola farmist
Suokanna farmi robotite kasutuselevõtu kohta nendib Tiina, et farmirahvaga oli väga vahva koos töötada! Nad on asjatundjad oma alal, kes oskavad näha asju mitmest vaatenurgast ning meil olid sel teemal väga põnevad arutelud. Nad oskasid kuulata ja küsimusi esitada. Ka nõuanded ja juhised võeti kiiresti omaks. Märkimisväärne oli nende puhul ettevalmistatus. Eelkõige sai Janne lihtsalt ja kiiresti selgeks töö robotitega, tugirakenduste kasutamise ja DelPro karjahaldussüsteemi (teised jälgisid rohkem kõrvalt, aga kui noorele peremehele anda vastutus, on see vaid kiiduväärt asi, mis pole just iseenesestmõistetav). Ka lehmadega sujus kõik juba peale esimesi lüpsikordi hästi ning on püsinud algusest peale suurepärasel tasemel. Abikäsi oli piisavalt, et lehmad esimestel käivituspäevadel õigeks ajaks robotisse suunata. Robotid töötasid laitmatult ja pälvisid kiitust ka abilistelt (abiliste hulgas olid farmirahva tuttavad, kellel kasutusel teist marki lüpsirobot). Karjas on paar proovikivi: madala udaraga lehmad, kelle lüpsmise õnnestumine tekitas Jannele muret: kas robotiga lüpsmine õnnestub. Aga nendega ei tekkinudki mingeid probleeme. TM
DelPro karjahaldus ja RePro kasutuselevõtt
Janne ja Pentti jagavad kasutuselevõtu koolitusele jäägitult kiidusõnu. DelPro kasutamist juhendas DeLavali nõustaja Tiina Marttila. „Kuigi DelPro oli ka vanas laudas juba kasutusel, ei olnud selle kasutus efektiivne,“ selgitab Janne. Janne arvates tundus DelPro alguses veidike raske ja võib-olla isegi keerulisena, kuid professionaalsete nõuannete abil sai asi selgemaks. Eelkõige on abiks olnud kasutuselevõtu koolitus. Koolitus DeLaval RePro funktsiooni kasutamiseks oli mõned kuud pärast käivitust. Seda viis läbi farmihalduse tootejuht Marjaana Peltola. Lüpsiroboti DeLaval VMS V310 RePro funktsioon ehk piima progesteroonitaseme mõõtmine koos DelPro biomudelite ja loomade andmetega leiab ka vaiksed innad ning tuvastab lehmad, kelle indlemistsükkel ei ole normaalne, näiteks ahtrad või follikulaarsete tsüstidega lehmad. RePro funktsiooniga tuvastatakse võimalikud sigimisprobleemid varajases staadiumis. Lühike poegimiste intervall on kasumlikkuse seisukohalt väga oluline. RePro on suurepärane vahend varjatud indade avastamiseks ja sigimisprobleemidest tingitud indlemise puudumise väljaselgitamiseks. Janne on Simola farmis DelPro peakasutaja ja on süsteemiga juba väga harjunud – RePro aruannete jälgimine on osa tema igapäevarutiinist.
DeLaval RePro funktsioon on suurepärane tööriist vaiksete indade avastamiseks ja sigimisprobleemidest põhjustatud ahtruse väljaselgitamiseks. Janne on Simola farmi DelPro peakasutaja ja süsteemiga juba väga sinapeal.
Kõvad pakased on veel alatäidetud laudale väljakutseks
Eelmise talve erakordselt karmid külmad tõid kaasa väikseid katsumusi, kuna laut oli endiselt pooltühi. Külaskäigupäeval oli laudas 155 lehma, mis tähendab ligi 60%-list täituvust ehk siis laudas on puudu hinnanguliselt 100–130 kW soojatoodangut. Samas pole see aga veel probleeme tekitanud. Tuulekardinad tuleb hoida väga madalal võimsusel, kuid kevade poole hakkab päike kütma ja ventilatsiooni saab muuta tõhusamaks. Laudas on väga hea värske õhu ja paari plusskraadiga temperatuur. Farm on valmis ka soojaks suveks – lauta on paigaldatud kümme jahutusventilaatorit, et saada palavatel suvepäevadel jahutavat efekti. Ventilaatorid (3tk/2 paaris rivi) on suunatud diagonaalselt allapoole, et lamavad loomad saaksid asemetel jahutust. Tuulekardinaid ja jahutusventilaatoreid (nagu ka valgustust) juhib automaatika, mis reguleerib kardinate avanemist ilmajaama edastatava info alusel.
Laut on suveks ette valmistatud farmi paigutatud kümne jahutusventilaatoriga, et saada palavatel suvepäevadel jahutavat efekti. Ventilaatorid (3tk/2 paaris rida) on suunatud diagonaalselt allapoole, et lamavad loomad saaksid jahutust.
Lehmadel on suurepärased tingimused: Lamavad pehmetel asemetel ja kõnnivad elastsetel kummimattidel.
„Värkija käis loomi kontrollimas ja seekord ei esinenud selliseid probleeme, kus oleks vaja sõrgade värkimisel klotse kasutada,“ rõhutab Pentti.
OptiDuo on suurepärane tööriist, et hoida söödalava alati heas korras
Simola farmis on kasutusel segasööt, mis koosneb põhisöödast söödalaval ja VMS-is saadavast peibutussöödast. Söötmine toimub nüüd farmis kaks korda päevas. DeLaval OptiDuo söödakohendaja lükkab ette ja segab sööta seitse korda päevas. „See teeb väga head tööd ja jäätmetesse mineva sööda kogus on nüüd tõesti väike,“ kinnitavad Pentti ja Janne. Käime OptiDuo tööd ja tulemusi söödalaval kontrollimas, mis on väärt vaid heakskiitu. Kahel ligi sajameetrisel söödalaval oleks sööda ettelükkamine päris raske töö, mis kiirel ajal võiks kergesti tegematagi jääda.
DeLaval OptiDuo söödakohendaja lükkab ja segab sööta seitse korda päevas. „See teeb väga head tööd ja raisatud sööda kogus on nüüd tõesti väike,“ kinnitavad Pentti ja Janne.
Hoolduse olulisus
Simola farmis usaldatakse hooldustööd DeLavali hoolde. Terho Etula on hooldanud lüpsiplatsi regulaarselt. Isegi Simola farmi uued lüpsirobotid on Terho hoole all ja kuigi mees ise jääb nüüd kevadel pensionile, läheb edaspidi vastutus üle uuele inimesele. Üldiselt on tagasiside projektile väga positiivne. Tegelik ehitusetapp kestis vaid seitse kuud ja isegi koroonaviirus ei nihutanud projekti valmimistähtaegu paigast.